Lüpsta

Väiksena elasin ma Lääne-Virumaal ja minu vanemad töötasid kolhoosi laudas. Ema oli vahepeal lüpsja ning mina käisin laudas tihti. Ega ma siis muidugi ise ei lüpsnud.

Esimest korda proovisin lüpsmist 13-aastasena, kui elasin koos isaga Siberis.

Lehmadel on üks paha komme: nad muudkui vehivad sabaga, ajavad kärbseid või muid putukaid eemale, ja selle tulemusel saad pidevalt sabaga vastu nägu... Jube ebameeldiv asi.

Aga kui lehmal midagi ei meeldi, siis virutab veel jalaga vastu ämbrit piimaga...

Kitsed on mul alles novembrikuust ja pisike kitseke sündis 05. detsembril 2012.a

Vat kitse lüpsmine ei valmista üldse mingit probleemi: saba on imetilluke, jalgadega ei tambi ja lüpsmine ei kesta kaua, kitsedel pole ju ämbritäit piima udarates :-)

Tulge, ma näitan, kuidas asi käib ja siis võite ka kohe soojalt või siis jahutatult kitsepiima juua.

Tahan siinkohal öelda, et minu kitsede piimal ei ole mingit lõhna ega ebameeldivat maitset.